"Rasked ajad panevad arvutama"

Rasked ajad panevad rohkem arvutama kui suured ja head ajad, selgitas ettevõtte juht Ain Kuusik 2010. aastal tehtud ja täna vilja kandvate otsuste tagamaid – firma on 100 tööviljakama firma hulgas ja käive töötaja kohta ulatus 2013. aastal 1,5 miljoni euroni, kasum töötaja kohta 20 000 euroni. "Me arvutasime ja saneerisime ettevõtet," ütles Kuusik.

Küsimustele vastab Ain Kuusik.

Teie ettevõttes oli 2013. aastal 87 töötajat ning käive töötaja kohta 1,5 miljonit eurot. Milliseks Alexela Oili viimaseid aastaid peate?

Noh, 2014. aastal me tegime veel parema tulemuse kui 2013. aastal. 2012. aastal oli meil 100 00 eurot miinust, aasta 2013 olime juba 1,1 miljoniga plussis ja 2014. aasta pole veel koos, aga prognoosin, et ca 1,6 miljonit puhaskasumit peaks tulema. Pea pool miljonit teenisime omanikele raha rohkem.

Kuidas te nii tublid olite?

See ulatub tagasi ajalukku. Olime varem rahvusvahelised, ka Lätis ja Leedus, kuid siis läks raskeks ja me müüsime Läti ja Leedu maha, tagastasime raha pankadele ja otsustasime, et jätkame Eestis iga hinna eest. Unoga liitumine andis meile sünergiat ja 2010. aastal sai selgeks, et tööjõud Eestis aina kallineb. Meile tundus, et on vaja muutuda. Otsustasime tanklad automatiseerida ja tänaseks on meil ca 95% automaattanklad.

Rasked ajad panevad alati rohkem arvutama kui suured ja head ajad. Me saneerisime ettevõtet ja arvutasime. Meie põhitegevus on kütusemüük, kauplused töötavad seal, kus end ära majandavad. See muudatus võimaldas kokkuhoidu ka personalikuludelt, sest üks inimene saab hakkama päris mitme automaadiga.

Kui palju inimesi vähendasite?

See oli valus! 20–25% inimestest. Oleme neid tanklaid siin ka visuaalselt ühtlustanud ja kujundanud.

Kas te viisite ka toona töö kaotanud inimestega vestluseid läbi?

Ikka, loomulikult. Olen selles ettevõttes juba 14 aastat tööd teinud ja ma olen grupis ka partnerina, et mulle läheb väga korda, mis siin toimub.

Kuid, juhi tööülesannetega käivad ka ebapopulaarsed otsused. Oli valida, kas see osa, kes alles jäi, teeb tööd edasi, või siis kõik koos end lihtsalt kokku pakkida. Nendes otsustes polnud muidugi inimesed ju süüdi ja ma endal ka mingit süüd ei tunne, see oli hädavajadus tookord, see oli nn kapteni otsus tormisel merel.

Kuidas te enda töötajaid motiveerite?

Palk ja motivatsioonisüsteem kokku. Ostame igal aastal Fontese palgauuringut, hoiame end kursis sellega, mis teistel sarnastel töökohtadel toimub. Tahame pakkuda palka, mis oleks sektori mediaanist veidi kõrgem. Me ei taha, et meile tuleksid tööle inimesed, kes mujalt üle jäävad. Kui inimest ei väärtusta, siis ei saa tema käest ka midagi nõuda.

Kõigil töötajatel on ka motivatsioonipakett – kütus firma poolt ja protsent kaupluses tehtud müügist ehk boonussüsteem. Alati on võimalik kohvile sai või saiale Coca-Cola juurde müüa, kui on tahtmist.

Kas te koolitate inimesi selleks ka välja?

Jah, meil on palju sisekoolitusi. Töötasime välja koostöös töötajatega teeninduskäsiraamatu. Läbi selle mõistavad meie teenindajad, et teenindaja pole üldse paha olla.

Selline veidi peremehelik lähenemine võib-olla, aga eks talumees õpetas ju ka sulase välja, et too teaks, mida peremees täpselt tahab. Töötavad lihtsad mudelid, inimesed on ju inimesed.

Kui tööviljakaks Alexela Oili peate?

Olen ettevõtte üle uhke, meie tööviljakus on päris kõrge. Meil pole nn tühje töökohti. Mõeldes aastat viis või natuke veel rohkem edasi, tuleks mõelda pigem sellele, et meie keskastmejuhid ja tippjuhid on jõudnud keskikka, väga palju elukooli ja oskuseid vajavad ühel hetkel edasiandmist. Loomulikult ei hakka me kedagi pensionile saatma, lihtsalt tahame, et uued inimesed õpiksid otse proffidelt.

Mina ise olen kütuse sektoris alates 1993.aastast, ca 22 aastast – see on pool minu elueast!

Ja pole siiamaani veel ära tüüdanud?

Nii palju on muutunud! Õnneks ei tüüta ja meil grupis on teisi ettevõtteid ka. Minul igav ei ole.

Mis on teie enda jaoks suurim motivaator oma töö puhul, mis teid oma töö juures võlub?

Juhid on reeglina ahned ja edevad! (naerab) Mind tõesti motiveerivad numbrid Excelis, mulle meeldib näha tulemit. Ma tean, kui raske on olnud ja ma olen meeskonnaga 14 aastat koos olnud – seda pole sugugi vähe. Nüüd, kui me oleme jalad alla saanud ja seda ilma igasuguse naljata, tõesti, see motiveeribki mind. See on väljakutse – teha efektiivsemalt ja paremini, sest konkurents on tihe.

Eestlasi on võrreldud tööviljakuse osas soomlastega, kes pidavat eestlastest tööviljakamad olema. Mida teie sellest arvate?

Ma soomlastega pole kokku puutunud, kuid ma võin öelda, et eestlased on töökamad kui lätlased ja leedukad küll. Eestis on küll edulugusid, mida saab Soome Nokiale vastu panna, kas see on tulnud siis mitte tööviljakate inimeste poolt?

Mida teie ettevõtjatele soovitaksite, kuidas rohkem müüa?

Meie üks edu saladus on see, et suurendasime müügimeeskonda. Kuid see on tavaline, mida saavad kõik teha. Oluline on kindlasti välja selekteerida oma turu nišš.

Eesti probleemiks on väike ostujõud ja vähe rahvast. Eksport võiks meile helgemad ajad tuua. Kui me siin vaid omavahel raha ringi jagame, siis …

... siis ei muutu midagi?

Jah, just nii! Minu arvates võiksid ettevõtjad rohkem selles suunas vaadata ja ka riigipoliitika võiks seda rohkem soosida.